teisipäev, 1. oktoober 2013

MA ARVAN

Hiljuti võis uudistest lugeda, et Kanada teadlased seadsid suure paugu teooria kahtluse alla, kuna nad mõtlesid välja uue teooria, mis tundub õigem olevat. Kui me vaatame ajaloos päris tükk aega tagasi, siis oli aeg, kus vaieldi selle üle, kas Maa on lapik või ümmargune. Tol ajal oli eluohtlik arvata teisiti kui arvasid võimu juures olijad. Tänapäeval on lihtsam - arvamuste üle peetakse debatte, neist kirjutatakse meedias ja kogu maalilm saab neist teada. Kuidas aga otsustada, milline arvamus on õige? Vahel öeldakse naljaga, et on kaks arvamust: minu arvamus ja valed arvamused. Mõnikord usutakse päris tõsiselt, et just see "minu arvamus" ongi just see kõige õigem. Kord ühes eakate laagris andis üks eakas vend väga hea retsepti, mis hoiab kindlalt vaidlused ära - igaüks ütleb oma seisukoha ehk arvamuse välja ainult ühe korra. Väga hea retsept ja kui sellest kinni pidada, siis tõepoolest ei saa vaidlust tekkida.
Sel ajal kui vaieldi Maa kuju üle, oli Piiblis kirjas, et Maa on ümmargune ja ripub tühjuses. Kahjuks enamus inimesi ei uskunud Piiblisse kirjutatut. Tänapäeval on Piiblis ikka veel kirjas, et Jumal lõi Maa ja taeva ning et kõik on loodud Kristuse läbi. Kahjuks väga paljud inimesed ikka veel ei usu, mis Piiblis kirjas on ja näevad tühja vaeva selle üle pead murdes, kust me tulnud oleme. Raha, mis kulutatakse selliste "teaduslike avastuste" leidmise peale, võiks kasutada millekski, millest inimkonnal kasu oleks. Nii on ka paljude muude arvamiste kohta Piiblis vastused olemas ja kui inimesed usuksid Jumala Sõna, siis oleks palju kergem elada. Kergem juba selle poolest, et poleks vaja kulutada energiat tühjade arvamiste üle vaidlemise peale. Selliselt oleksid ka omavahelised suhted paremad, kuna erinevad arvamised jäetaks maha ja ühinetaks Jumala poolt ilmutatut uskuma.
Kahjuks toimuvad sellised vaidlused arvamiste üle ka Jumala koguduses, kuigi Paulus hoiatab, et me ei vaidleks arvamiste üle. Üks teema, mille üle vaidlemisega ma olen kokku puutunud juba mitme aasta jooksul, on muusika. Üks arvab, et kõik muusika sobib jumalateenistusele ja kristlastele kuulata, teine arvab, et tuleb selekteerida, mis kõlbab ja mis mitte. Umbes kümme aastat tagasi ma olin ühe maa Baptistikoguduse autojuht - vedasin kaks korda kuus inimesed küladest kokku palvemajasse - ja mulle anti iga kord võimalus jutlustada või tunnistada. Kord ma rääkisin seal surnute olukorrast selliselt, et mina olen Piiblist nii aru saanud - s.t. arvan nii. Selle peale läks koguduse pastor pulti ja pani mind päris piinlikku olukorda. Ta ütles, et mis me siis peame tegema, et tõde teada saada - Kaido ju ei tea kindlalt, ainult arvab. Ta ütles: "Kas me peaksime Käsk Reinu kutsuma, et ta selle teema meile ära seletaks." See oli minu jaoks viimane kord, kus ma väljendasin oma usku arvamisena. Kui ma tean, mis Jumala Sõna mingi teema kohta õpetab, siis ma võin olla kindel, et nii see ka on. Kui ma siis veel väljendan oma usku arvamisena või arvan hoopis teisiti, kui Piiblis kirjutataud, siis ma olen ju uskmatu. Usklik on see, kes usub Jumalat ja Tema Sõna. Usklikul ei ole oma arvamust, mis läheb Piibliga vastuollu. Piibli alusel on kogudus aastate jooksul välja töötanud Koguduse korra ja ametlikud seisukohad. Jumal on meile ilmutanud oma tahet samuti prohvetikuulutamise Vaimu tööde kaudu. Jumal näitas Ellen White´le probleeme, millega kogudus ja üksikisikud kokku puutuvad aegade jooksul. Ta andis õpetusi, kuidas neid probleeme vältida ja kuidas neist välja tulla. Jumal andis selged juhtnöörid kristlaste eluks maailma viimastel päevadel, et vaenlane ei saaks neid eksitada ja hukatusse juhtida. Kuid mida meie teeme - kas me arvestame nende juhtnööridega, nende hoiatustega? Ei, me arvame, et asi pole nii hull ja need hoiatused pole üldse olulised. Nende arvamiste tõttu saab vaenlane kahjuks paljusid juhtida valele teele. Nii on ka muusikaga. Ma ei ütle siin oma arvamust - ka minul on see olemas, nagu igal inimesel. Selle asemel ma kutsun kõiki Jumala lapsi jätma maha oma arvamus ja uurima, mida ütlevad selle ning mõne muu teema kohta Piibel, Ellen White´i teosed, Koguduse kord ja koguduse ametlikud seisukohad. Kui nendes allikates on vastus olemas - ja muusika kohta on nendes allikates selge vastus olemas - siis pole kellelgi mingit põhjust midagi arvata. Kui on kirjutataud, et mingi asi on vaimulikule elule kahjulik, siis Jumala lastena on meil eesõigus seda uskuda ja oma elu reformida vajaduse korral. Vastasel juhul võib juhtuda, et oma arvamus juhib meid hoopis igavesse hukatusse. Oma vale arvamuse väljaütlemine kinnistab seda oma arvamust veelgi ja sellest olukorrast on lõpuks peaaegu võimatu välja tulla. Seepärast ärgu meil olgu oma arvamust seisukohtades, mis on meile selgelt teada antud Jumala poolt ilmutatu kaudu.
Kutsun üles seda teemat kommenteerima, kuid ainult Jumala poolt ilmutatu kontekstis. Oma arvamused stiilis: Jumal on paindlik ja meie peame ka olema paindlikud, jäägu parem ütlemata ja kirjutamata.
Kaido Kask, SPA Haapsalu Koguduse liige ( kaido.advent@gmail.com)

laupäev, 7. september 2013

Milline on sinu lootus?

Iga inimene ju loodab midagi. Piibel ütleb, et lootus sureb viimasena. Kui elu on raske, siis loodetakse, et peagi läheb paremaks. Kui elu on hea, siis loodetakse, et see olukord jääb kestma. Siiski pole ju vahet, kas elu on raske või hea, sest see kõik on ajutine ning lõpeb ühel päeval inimese surmaga. Surmale mõtlemine on paljudele inimestele vastumeelne, sest nad ei näe sellest olukorrast väljapääsu ja see tekitab stressi.
Piiblis on lugu kuningast, kellele Jumal ütleb, et ta seaks oma elumaja asjad korda, sest ta peab surema. Kuningas pole selleks valmis ja palub omale elupäevade pikendust ning Jumal annabki 15 aastat juurde, kuid kuninga hilisem elu viib teda Jumalast eemale. Sellest loost võib õppida, et Jumala plaan on parim, kuna Tema näeb ette, mis inimest elus tabab ja vahel lõpetab seetõttu inimese elu justkui liiga vara, et teda päästa. Õppima peaks ka seda, et meie elumaja asjad ehk siis meie suhe Jumala ja inimestega peaks olema alati korras, sest me ei tea ette, millal meie elupäevad otsa saavad.
Kui ma olin laps ja igatsesin igavest elu saada inimeste poolt leiutatud imerohu abil, kuna ma ei teadnud midagi Jumala poolt pakutud igavese elu võimalusest, siis nüüd ma tean, et inimeste püüdlustele lootmine selles vallas oleks asjatu. Jumal saatis oma Poja Maa peale inimesi päästma ja Ta teostas selle ülesande täiuslikult. Nüüd on igavene elu kindlustatud igale inimesele, kes Jeesuse lunastuse usus vastu võtab ja oma elu Tema hoolde pühendab. Inimene, kes ei ela enam enesele, vaid Jumalale, on saanud Jumalariigi kodanikuks ja Jumal on tema vastu võtnud Jeesuse püha elu ning surma kaudu. Selline lootus elule, mis kestab igavesti - kuigi vahele tuleb ajutine surm, mida Piibel nimetab magamiseks - on tõeline lahendus. See on lootus, mida tasub loota, sest sellele kehtib Jumala poolne garantii Jeesuse kaudu, kes suri meie pattude eest, et meie võiksime Tema püha elu tõttu elada igavesti.
Olgu sul siis suur ja tõeline lootus, mis ka täitub. Pealegi on kirjutatud, et need, kes otsivad esiti Jumalariiki, saavad ka selles elus kõik eluks hädavajaliku.