Kas sa oled juba lugenud Bill Liversidge´i raamatut "Võit Jeesuses"? Ma just lugesin selle ühe hooga läbi. Algul tundus keeruline jutt ja mõtlesin, et loen läbi ning viin kirikusse tagasi, aga pärastpoole see tunne kadus. Mõtlesin isegi, et kui hakkaks uuesti otsast peale, kas siis tekiks sama tunne, nagu esimesel korral. Lõpuks aga veendusin, et see on väga hea raamat ja vähemalt kõik kristlased võiksid selle läbi lugeda.
Kuid ma ei hakka siin seda raamatut kommenteerima. Ma küsin küsimuse, mille kohta ilmus kord ajakirjas "Meie Aeg" artikkel, mille autor väitis, et sellist küsimust ei tohi küsida, kuna see tekitab piinliku olukorra. Küsimus on: "Kas sa oled päästetud?"
Kas me peaksime sellele mõtlema või peaksime seda vältima? Tavaliselt me tahame vältida selliseid küsimusi, millele me ei oska kindlalt vastata ja mis seetõttu tekitavad tõepoolest ebamugava olukorra. Kord ühel seminaril küsiti ühelt välismaa pastorilt, kas ta on kindel, et ta saab igavese elu. Ta vastas, et ta loodab seda, kuid ta ei ole selles kindel. See vastus pani mind mõtlema, millest siis oleneb see, kas me saame igavese elu või mitte. Ma leidsin, et Jumal on omalt poolt kõik teinud selleks, et iga inimene saaks igavese elu. Johannese 3:16 on kirjutatud: "Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes Temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu." Ja Paulus kirjutab roomlastele 10:9-10: "Kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand, ja oma südames usud, et Jumal on Ta üles äratanud surnuist, siis sind päästetakse, sest südamega usutakse õiguseks, suuga aga tunnistatakse päästeks."
Niisiis Jeesus suri meie asemel meie poolt tehtud pattude eest ja sellega Ta kinkis meile elu Tema poolt elatud patuta elu eest. Igavene elu on meile Jumala kingitus, täiesti muidu, Tema armust. Selles seisnebki hea sõnum igale inimesele. Jumal kinkis meile igavese elu Kristuses Jeesuses. Nüüd meil tekib küsimus: kuidas me saame selle kingituse vastu võtta? Vastus oli juba loetud salmides: uskudes Jeesusesse, Jumala Pojasse. Uskudes, et Tema päästab. Kuid me peame ju pühaks saama. Me peame valmistuma Taevariigi jaoks ja saama Jeesuse sarnaseks. Me peame saama täiuslikeks jne. Jah, nii see on tõepoolest, kuid meie päästetud saamine ei olene meie tegudest. Meid päästetakse ainult Jumala armust, sest Jumal on Armastus ja Ta armastab meid nii palju, et Ta saatis oma Poja meie eest surma. Kuid meie pääsemiseks peavad olema ka need loetletud tingimused täidetud. Samas me peame tunnistama, et me ei ole võimelised neid täitma. Kuid ka selle osa täidab Jeesus meie sees meie asemel, kui me laseme Tal seda teha. Probleem ongi sageli selles, et me ei lase Jumalal end muuta, vaid tahame sellega ise hakkama saada. Sellisel juhul me loodame, et ehk Jumal arvestab meie püüdlustega ja kingib meile igavese elu. Teinekord jälle juhtume lugema, et me peame olema Kristuse sarnased, täiusliku iseloomuga ja siis meie lootus igavest elu saada hakkab kõikuma. Nii me kardamegi küsimust päästetud olemise kohta. Kuid kui me loovutame endi iseloomu täiustamise töö Jumala hoolde iga päev, siis võime olla muretud, sest Tema saab sellega hakkama.
Nii ma siis leidsingi, et kuna Jumal on omalt poolt kõik teinud meie päästmiseks igavesest hukatusest ja kuna Ta tegutseb meie juures iga päev, et meid täiuslikeks muuta, siis oleneb ainult meist, kas me tahame igavest elu vastu võtta ja kas me laseme end igavese elu jaoks valmistada. Kui ma nüüd seda teades ütlen, et ma loodan, aga ei tea, siis sellega ütlen justkui seda, et ma pole kindel, kas ma ikka tahan igavest elu saada. Kui ma aga otsustan, et ma tahan ja võtan Jumala pakkumise vastu Jeesuse kaudu, siis ma olen päästetud ja mitte keegi ega miski ei saa seda takistada. Jumal on võitnud ja kui ma Tema pakkumise vastu võtan, siis võin julgelt öelda, et olen päästetud.
Muretse omale raamat "Võit Jeesuses" ja loe sealt sellest teemast pikemalt. Ja usu Jeesusesse, sest võit tuleb Tema kaudu!
teisipäev, 29. märts 2011
laupäev, 12. märts 2011
Kas inimene on loodusjõudude ees kaitsetu?
See on jälle üks Vikeraadios kuulajatele esitatud küsimus: "Kas inimene on 21. sajandil loodusjõudude ees kaitsetu?" Teadus ja tehnika on kiirelt arenenud ja võiks loota, et inimene suudab end nüüd juba kaitsta loodusjõudude hävitavate tagajärgede eest. Enamus vastajaid olid veendunud, et inimene ei suuda end kaitsta loodusjõudude eest. Ainult üks vastaja nimetas oma vastuses Jumalat, kuid saatejuht ei reageerinud sellele.
Tänapäeval on tehnika tõepoolest kiiresti arenenud ja võiks loota, et on võimalik üsna täpselt ette prognoosida maavärinaid ja vulkaanipurskeid, et inimesed jõuaksid õigel ajal evakueeruda ja oma elud päästa. Kuid kahjuks need süsteemid ei ole piisavad inimelude päästmiseks nii suurte looduskatastroofide puhul kui ka kohalike väikeste tulekahjude korral. Ja alati peale inimohvritega õnnetusi peetakse suuri nõupidamisi, et leida täiendavaid lahendusi, vältimaks edaspidi traagiliste tagajärgede kordumist. Loomulikult peavad inimesed olema hoolsad ja täitma vastavaid seadusi, et mitte ise endale ning teistele kahju tekitada, kuid ainult sellest ei piisa. Piibel annab meile täiendava lahenduse, millest kahjuks uskmatud inimesed ei taha kuuldagi. Kuid kas kristlased hoolivad sellest alati?
Ps.127,1
"...Kui Issand ei hoia linna, siis valvab valvur ilmaaegu."
Kui me ei tunnista, et kõik selles maailmas sõltub Jumalast, siis me ei ole ka võimelised end kaitsma nii loodusjõudude kui ka muude õnnetuste eest. Ma arvan, et enamus inimesi on kuulnud seda Piibli lugu, kus Jeesus ühe lausega tormi vaigistas ja sellega jüngrid arvatavast uppumissurmast päästis - ja seda siis, kui jüngrid olid omalt poolt kõik teinud ja lootuse kaotanud. Teine lugu räägib Eelijast, kelle palve peale kolm aastat ei sadanud vihma ja siis tema palve peale hakkas sadama. Kui sa arvad, et need on kauged Piibli lood ja kes teab, kas need ikka tegelikult ka selliselt toimusid, siis on kindlasti ka tänapäeval meie hulgas neid, kes võiksid oma kogemustest sarnaseid lugusid jutustada. Minagi võin tunnistada, et minu palve peale sadas ühel ööl korralik vihm ja kastis põuase maapinna.
Miks siis ei taheta tunnistada, et Jumal valitseb maailma ja et inimesed oma uskmatuses teevad selliseid tegusid, mis põhjustavad katastroofe. Sellest võime lugeda ka Piiblist:
1.Ms.13,13
Aga Soodoma mehed olid väga pahad ja patused Issanda ees.
1.Ms.18,20
Siis ütles Issand: "Hädakisa Soodoma ja Gomorra pärast on suur ja nende patud on väga rasked.
1.Ms.18,26
Ja Issand ütles: "Kui ma Soodoma linnast leian viiskümmend õiget, siis annan nende pärast andeks kogu paigale."
1.Ms.18,32
Aga ta ütles: "Ärgu süttigu põlema Issanda viha, et ma veel üksainus kord räägin! Vahest leidub seal kümme?" Ja Tema vastas: "Ma ei hävita kümne pärast."
1.Ms.19,12-13
Ja mehed ütlesid Lotile: "Kes sul veel siin on, väimees ja pojad ja tütred ja kõik, kes sul linnas on, vii siit paigast ära, sest me hävitame selle paiga, kuna hädakisa nende pärast on Issanda ees suur; ja Issand on meid läkitanud seda hävitama!"
1.Ms.19,24-25
Issand laskis sadada Soodoma ja Gomorra peale väävlit ja tuld Issanda juurest taevast ning hävitas need linnad ja kogu ümbruskonna, kõik linnade elanikud ja maa taimestiku.
Panen siia veel ühe teksti, mis räägib otse meile:
Luk.13,1-5
Samal ajal tulid mõned sinna ja jutustasid Jeesusele galilealastest, kelle vere Pilaatus oli seganud nende ohvritega. Ja Jeesus ütles neile vastuseks: "Kas te arvate, et need galilealased olid suuremad patused kui kõik muud galilealased, et nad seda on kannatanud? Ma ütlen teile, ei sugugi, vaid kui teie ei paranda meelt, hukkute kõik nõndasamuti. Või arvate, et need kaheksateist, kelle peale langes Siiloahi torn ja nad ära tappis, olid suuremad võlglased kui kõik muud inimesed, kes Jeruusalemmas elavad? Ma ütlen teile, ei sugugi, vaid kui teie ei paranda meelt, hukkute kõik nõndasamuti."
Pangem tähele eriti seda viimast mõtet selles tekstis: "...vaid kui teie ei paranda meelt, hukkute kõik nõndasamuti."
Kuidas me siis saaksime endid kaitsta loodusjõudude ja muude õnnetuste eest? Vastaksin jällegi Piibli tekstiga:
Ilm.14,7
Ja ta hüüdis suure häälega: "Kartke Jumalat ning ülistage Teda, sest Tema kohtumõistmise tund on tulnud, ning kummardage Teda, kes on teinud taeva ja maa ja mere ja vete allikad!"
Kui me oleme Jumalale sõnakuulelikud, siis oleme Tema kaitse all ja siis me ei näe asjata vaeva enese kaitsmisega, sest Tema ise vaigistab tormi ja hoiab meid ohtude eest. Anna siis end Jumala kaitse alla ja ära karda selles kurjas maailmas, elades Jumalale sõnakuulelikku elu.
Oleks tore, kui sinagi kirjutaksid siia kommentaari aknasse oma kogemuse, kus sinu palve peale on Jumal mõjutanud loodusjõudude tegutsemist.
Tänapäeval on tehnika tõepoolest kiiresti arenenud ja võiks loota, et on võimalik üsna täpselt ette prognoosida maavärinaid ja vulkaanipurskeid, et inimesed jõuaksid õigel ajal evakueeruda ja oma elud päästa. Kuid kahjuks need süsteemid ei ole piisavad inimelude päästmiseks nii suurte looduskatastroofide puhul kui ka kohalike väikeste tulekahjude korral. Ja alati peale inimohvritega õnnetusi peetakse suuri nõupidamisi, et leida täiendavaid lahendusi, vältimaks edaspidi traagiliste tagajärgede kordumist. Loomulikult peavad inimesed olema hoolsad ja täitma vastavaid seadusi, et mitte ise endale ning teistele kahju tekitada, kuid ainult sellest ei piisa. Piibel annab meile täiendava lahenduse, millest kahjuks uskmatud inimesed ei taha kuuldagi. Kuid kas kristlased hoolivad sellest alati?
Ps.127,1
"...Kui Issand ei hoia linna, siis valvab valvur ilmaaegu."
Kui me ei tunnista, et kõik selles maailmas sõltub Jumalast, siis me ei ole ka võimelised end kaitsma nii loodusjõudude kui ka muude õnnetuste eest. Ma arvan, et enamus inimesi on kuulnud seda Piibli lugu, kus Jeesus ühe lausega tormi vaigistas ja sellega jüngrid arvatavast uppumissurmast päästis - ja seda siis, kui jüngrid olid omalt poolt kõik teinud ja lootuse kaotanud. Teine lugu räägib Eelijast, kelle palve peale kolm aastat ei sadanud vihma ja siis tema palve peale hakkas sadama. Kui sa arvad, et need on kauged Piibli lood ja kes teab, kas need ikka tegelikult ka selliselt toimusid, siis on kindlasti ka tänapäeval meie hulgas neid, kes võiksid oma kogemustest sarnaseid lugusid jutustada. Minagi võin tunnistada, et minu palve peale sadas ühel ööl korralik vihm ja kastis põuase maapinna.
Miks siis ei taheta tunnistada, et Jumal valitseb maailma ja et inimesed oma uskmatuses teevad selliseid tegusid, mis põhjustavad katastroofe. Sellest võime lugeda ka Piiblist:
1.Ms.13,13
Aga Soodoma mehed olid väga pahad ja patused Issanda ees.
1.Ms.18,20
Siis ütles Issand: "Hädakisa Soodoma ja Gomorra pärast on suur ja nende patud on väga rasked.
1.Ms.18,26
Ja Issand ütles: "Kui ma Soodoma linnast leian viiskümmend õiget, siis annan nende pärast andeks kogu paigale."
1.Ms.18,32
Aga ta ütles: "Ärgu süttigu põlema Issanda viha, et ma veel üksainus kord räägin! Vahest leidub seal kümme?" Ja Tema vastas: "Ma ei hävita kümne pärast."
1.Ms.19,12-13
Ja mehed ütlesid Lotile: "Kes sul veel siin on, väimees ja pojad ja tütred ja kõik, kes sul linnas on, vii siit paigast ära, sest me hävitame selle paiga, kuna hädakisa nende pärast on Issanda ees suur; ja Issand on meid läkitanud seda hävitama!"
1.Ms.19,24-25
Issand laskis sadada Soodoma ja Gomorra peale väävlit ja tuld Issanda juurest taevast ning hävitas need linnad ja kogu ümbruskonna, kõik linnade elanikud ja maa taimestiku.
Panen siia veel ühe teksti, mis räägib otse meile:
Luk.13,1-5
Samal ajal tulid mõned sinna ja jutustasid Jeesusele galilealastest, kelle vere Pilaatus oli seganud nende ohvritega. Ja Jeesus ütles neile vastuseks: "Kas te arvate, et need galilealased olid suuremad patused kui kõik muud galilealased, et nad seda on kannatanud? Ma ütlen teile, ei sugugi, vaid kui teie ei paranda meelt, hukkute kõik nõndasamuti. Või arvate, et need kaheksateist, kelle peale langes Siiloahi torn ja nad ära tappis, olid suuremad võlglased kui kõik muud inimesed, kes Jeruusalemmas elavad? Ma ütlen teile, ei sugugi, vaid kui teie ei paranda meelt, hukkute kõik nõndasamuti."
Pangem tähele eriti seda viimast mõtet selles tekstis: "...vaid kui teie ei paranda meelt, hukkute kõik nõndasamuti."
Kuidas me siis saaksime endid kaitsta loodusjõudude ja muude õnnetuste eest? Vastaksin jällegi Piibli tekstiga:
Ilm.14,7
Ja ta hüüdis suure häälega: "Kartke Jumalat ning ülistage Teda, sest Tema kohtumõistmise tund on tulnud, ning kummardage Teda, kes on teinud taeva ja maa ja mere ja vete allikad!"
Kui me oleme Jumalale sõnakuulelikud, siis oleme Tema kaitse all ja siis me ei näe asjata vaeva enese kaitsmisega, sest Tema ise vaigistab tormi ja hoiab meid ohtude eest. Anna siis end Jumala kaitse alla ja ära karda selles kurjas maailmas, elades Jumalale sõnakuulelikku elu.
Oleks tore, kui sinagi kirjutaksid siia kommentaari aknasse oma kogemuse, kus sinu palve peale on Jumal mõjutanud loodusjõudude tegutsemist.
kolmapäev, 2. märts 2011
Kas riik saab teha inimest õnnelikuks?
Täna küsiti Vikerraadios kuulajatelt: "Kas riik saab teha inimest õnnelikuks?" Küsimus tuli sellest, et Hiinas anti riigiametnikele käsk teha inimesed õnnelikuks. Sellest saab lugeda Delfist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/hiina-andis-ametnikele-kasu-rahvas-onnelikuks-teha.d?id=41317313
Raadiokuulajad vastasid erinevalt. Mõned arvasid, et igaüks saab ikka ise end õnnelikuks teha ja riik ei saa sellele kaasa aidata. Mõned arvasid, et riik peab looma võimalused, et inimesed saaksid end õnnelikuks teha. Mõned arvasid, et riik üksi saab inimesi õnnelikuks teha.
Mis sind õnnelikuks teeb? Kas saad ise end õnnelikuks teha või vajad kõrvalist abi? Keegi arvas, et raha ei tee inimest õnnelikuks, kuid selle puudumine teeb õnnetuks küll. Inimesed on õnnelikud, kui neil on keegi, kes neist hoolib ja kui on kodu ning töökoht või muu elatusallikas. Mingiks ajaks võivad inimese õnnelikuks teha üsna väikesed asjad.
Mina arvan, et tähtsaim õnnelikkuse alus on inimsuhted. Inimesel võib olla elukoht, töö, palju raha, mille eest saab kõike, mida hing himustab, kuid kui tal pole sõpru, siis see kõik on võimetu teda õnnelikuks tegema. Head suhted teiste inimestega on õnnelikkuse alus ja halvad suhted on õnne lõpp.
Kuid kuidas saavutada teiste inimestega häid suhteid? Kas riik saab siin kaasa aidata? Ma arvan, et saab küll. Kui Hiinas anti riigiametnikele käsk inimesi õnnelikuks teha, siis ma ei tea, kuidas nad seda teevad ja kas neile anti ka juhised, kuidas seda teha. Ma ise kujutan ette, et üks ametnik saab inimesi õnnelikuks teha oma hooliva suhtumisega nendesse ja nende probleemidesse. Hoolivuse vastand on üskõiksus ja kahjuks paljud ametnikud on ükskõiksed. Kuid ärme mõistame kohut ametnike ja üldse teiste inimeste üle. Miks ei võiks õnnelikuks tegemine saada alguse just minu ja sinu juurest. Ma kogesin hiljuti seda, et kõik, mida me teeme teistele, tuleb meile endile mitmekordselt tagasi. See seadus kehtib nii hea kui halva suhtes. Kui sa tahad saada õnnelikuks, siis proovi enne kedagi teist teha õnnelikuks. Piibel õpetab meile: "Armasta oma ligimest, nagu iseennast!" Kui me seda käsku täidame, siis need ligimesed armastavad ka meid.
Piibel räägib meile ka tõelisest õnnest, mis ei lõpe selle eluga. Kord kui Jeesuse õpilased rõõmustasid selle üle, et nad said Jeesuse poolt antud ülesandega hakkama, ütles Jeesus neile: "Ometi ärge rõõmustage sellest, et vaimud teile alistuvad, vaid rõõmustage, et teie nimed on taevasse kirja pandud!" (Lk 10:20)
Kui inimesed otsivad õnne maistest asjadest ja olukordadest, siis see õnn on ajutine. Maine õnn kestab, kuni olukorrad muutuvad, kuid tõeline õnn ei kao kuhugi. Kui su nimi on taevasse kirja pandud, siis jõuad sa ise ka sinna ja siis alles oled tõeliselt õnnelik. Maine õnn on igavese õnne kõrval nii tühine, et see ei tule seal enam meeldegi. Miks me siis näeme vaeva asjadega, mis meile igavest õnne ei kindlusta. Kuid käsu "Armasta oma ligimest, nagu iseennast" täitmine on taevase õnne üks alus.
Niisiis tehkem üksteist õnnelikuks ja kindlustagem endale ka igavene õnn. Seda ei saa ükski riik meie eest teha. Seda peame ise otsustama. Jumalariigi Valitsus otsustas saata Jeesuse meid õnnelikuks tegema, kuid kas me õnnelikuks ka saame, sõltub meist endist. Tee õige otsus ja võta vastu tõeline õnn. See ei välista ka maisest õnnest osa saamist.
Raadiokuulajad vastasid erinevalt. Mõned arvasid, et igaüks saab ikka ise end õnnelikuks teha ja riik ei saa sellele kaasa aidata. Mõned arvasid, et riik peab looma võimalused, et inimesed saaksid end õnnelikuks teha. Mõned arvasid, et riik üksi saab inimesi õnnelikuks teha.
Mis sind õnnelikuks teeb? Kas saad ise end õnnelikuks teha või vajad kõrvalist abi? Keegi arvas, et raha ei tee inimest õnnelikuks, kuid selle puudumine teeb õnnetuks küll. Inimesed on õnnelikud, kui neil on keegi, kes neist hoolib ja kui on kodu ning töökoht või muu elatusallikas. Mingiks ajaks võivad inimese õnnelikuks teha üsna väikesed asjad.
Mina arvan, et tähtsaim õnnelikkuse alus on inimsuhted. Inimesel võib olla elukoht, töö, palju raha, mille eest saab kõike, mida hing himustab, kuid kui tal pole sõpru, siis see kõik on võimetu teda õnnelikuks tegema. Head suhted teiste inimestega on õnnelikkuse alus ja halvad suhted on õnne lõpp.
Kuid kuidas saavutada teiste inimestega häid suhteid? Kas riik saab siin kaasa aidata? Ma arvan, et saab küll. Kui Hiinas anti riigiametnikele käsk inimesi õnnelikuks teha, siis ma ei tea, kuidas nad seda teevad ja kas neile anti ka juhised, kuidas seda teha. Ma ise kujutan ette, et üks ametnik saab inimesi õnnelikuks teha oma hooliva suhtumisega nendesse ja nende probleemidesse. Hoolivuse vastand on üskõiksus ja kahjuks paljud ametnikud on ükskõiksed. Kuid ärme mõistame kohut ametnike ja üldse teiste inimeste üle. Miks ei võiks õnnelikuks tegemine saada alguse just minu ja sinu juurest. Ma kogesin hiljuti seda, et kõik, mida me teeme teistele, tuleb meile endile mitmekordselt tagasi. See seadus kehtib nii hea kui halva suhtes. Kui sa tahad saada õnnelikuks, siis proovi enne kedagi teist teha õnnelikuks. Piibel õpetab meile: "Armasta oma ligimest, nagu iseennast!" Kui me seda käsku täidame, siis need ligimesed armastavad ka meid.
Piibel räägib meile ka tõelisest õnnest, mis ei lõpe selle eluga. Kord kui Jeesuse õpilased rõõmustasid selle üle, et nad said Jeesuse poolt antud ülesandega hakkama, ütles Jeesus neile: "Ometi ärge rõõmustage sellest, et vaimud teile alistuvad, vaid rõõmustage, et teie nimed on taevasse kirja pandud!" (Lk 10:20)
Kui inimesed otsivad õnne maistest asjadest ja olukordadest, siis see õnn on ajutine. Maine õnn kestab, kuni olukorrad muutuvad, kuid tõeline õnn ei kao kuhugi. Kui su nimi on taevasse kirja pandud, siis jõuad sa ise ka sinna ja siis alles oled tõeliselt õnnelik. Maine õnn on igavese õnne kõrval nii tühine, et see ei tule seal enam meeldegi. Miks me siis näeme vaeva asjadega, mis meile igavest õnne ei kindlusta. Kuid käsu "Armasta oma ligimest, nagu iseennast" täitmine on taevase õnne üks alus.
Niisiis tehkem üksteist õnnelikuks ja kindlustagem endale ka igavene õnn. Seda ei saa ükski riik meie eest teha. Seda peame ise otsustama. Jumalariigi Valitsus otsustas saata Jeesuse meid õnnelikuks tegema, kuid kas me õnnelikuks ka saame, sõltub meist endist. Tee õige otsus ja võta vastu tõeline õnn. See ei välista ka maisest õnnest osa saamist.
Tellimine:
Postitused (Atom)