teisipäev, 29. märts 2011

Kas sa oled päästetud?

Kas sa oled juba lugenud Bill Liversidge´i raamatut "Võit Jeesuses"? Ma just lugesin selle ühe hooga läbi. Algul tundus keeruline jutt ja mõtlesin, et loen läbi ning viin kirikusse tagasi, aga pärastpoole see tunne kadus. Mõtlesin isegi, et kui hakkaks uuesti otsast peale, kas siis tekiks sama tunne, nagu esimesel korral. Lõpuks aga veendusin, et see on väga hea raamat ja vähemalt kõik kristlased võiksid selle läbi lugeda.
Kuid ma ei hakka siin seda raamatut kommenteerima. Ma küsin küsimuse, mille kohta ilmus kord ajakirjas "Meie Aeg" artikkel, mille autor väitis, et sellist küsimust ei tohi küsida, kuna see tekitab piinliku olukorra. Küsimus on: "Kas sa oled päästetud?"
Kas me peaksime sellele mõtlema või peaksime seda vältima? Tavaliselt me tahame vältida selliseid küsimusi, millele me ei oska kindlalt vastata ja mis seetõttu tekitavad tõepoolest ebamugava olukorra. Kord ühel seminaril küsiti ühelt välismaa pastorilt, kas ta on kindel, et ta saab igavese elu. Ta vastas, et ta loodab seda, kuid ta ei ole selles kindel. See vastus pani mind mõtlema, millest siis oleneb see, kas me saame igavese elu või mitte. Ma leidsin, et Jumal on omalt poolt kõik teinud selleks, et iga inimene saaks igavese elu. Johannese 3:16 on kirjutatud: "Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes Temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu." Ja Paulus kirjutab roomlastele 10:9-10: "Kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand, ja oma südames usud, et Jumal on Ta üles äratanud surnuist, siis sind päästetakse, sest südamega usutakse õiguseks, suuga aga tunnistatakse päästeks."
Niisiis Jeesus suri meie asemel meie poolt tehtud pattude eest ja sellega Ta kinkis meile elu Tema poolt elatud patuta elu eest. Igavene elu on meile Jumala kingitus, täiesti muidu, Tema armust. Selles seisnebki hea sõnum igale inimesele. Jumal kinkis meile igavese elu Kristuses Jeesuses. Nüüd meil tekib küsimus: kuidas me saame selle kingituse vastu võtta? Vastus oli juba loetud salmides: uskudes Jeesusesse, Jumala Pojasse. Uskudes, et Tema päästab. Kuid me peame ju pühaks saama. Me peame valmistuma Taevariigi jaoks ja saama Jeesuse sarnaseks. Me peame saama täiuslikeks jne. Jah, nii see on tõepoolest, kuid meie päästetud saamine ei olene meie tegudest. Meid päästetakse ainult Jumala armust, sest Jumal on Armastus ja Ta armastab meid nii palju, et Ta saatis oma Poja meie eest surma. Kuid meie pääsemiseks peavad olema ka need loetletud tingimused täidetud. Samas me peame tunnistama, et me ei ole võimelised neid täitma. Kuid ka selle osa täidab Jeesus meie sees meie asemel, kui me laseme Tal seda teha. Probleem ongi sageli selles, et me ei lase Jumalal end muuta, vaid tahame sellega ise hakkama saada. Sellisel juhul me loodame, et ehk Jumal arvestab meie püüdlustega ja kingib meile igavese elu. Teinekord jälle juhtume lugema, et me peame olema Kristuse sarnased, täiusliku iseloomuga ja siis meie lootus igavest elu saada hakkab kõikuma. Nii me kardamegi küsimust päästetud olemise kohta. Kuid kui me loovutame endi iseloomu täiustamise töö Jumala hoolde iga päev, siis võime olla muretud, sest Tema saab sellega hakkama.
Nii ma siis leidsingi, et kuna Jumal on omalt poolt kõik teinud meie päästmiseks igavesest hukatusest ja kuna Ta tegutseb meie juures iga päev, et meid täiuslikeks muuta, siis oleneb ainult meist, kas me tahame igavest elu vastu võtta ja kas me laseme end igavese elu jaoks valmistada. Kui ma nüüd seda teades ütlen, et ma loodan, aga ei tea, siis sellega ütlen justkui seda, et ma pole kindel, kas ma ikka tahan igavest elu saada. Kui ma aga otsustan, et ma tahan ja võtan Jumala pakkumise vastu Jeesuse kaudu, siis ma olen päästetud ja mitte keegi ega miski ei saa seda takistada. Jumal on võitnud ja kui ma Tema pakkumise vastu võtan, siis võin julgelt öelda, et olen päästetud.
Muretse omale raamat "Võit Jeesuses" ja loe sealt sellest teemast pikemalt. Ja usu Jeesusesse, sest võit tuleb Tema kaudu!

laupäev, 12. märts 2011

Kas inimene on loodusjõudude ees kaitsetu?

See on jälle üks Vikeraadios kuulajatele esitatud küsimus: "Kas inimene on 21. sajandil loodusjõudude ees kaitsetu?" Teadus ja tehnika on kiirelt arenenud ja võiks loota, et inimene suudab end nüüd juba kaitsta loodusjõudude hävitavate tagajärgede eest. Enamus vastajaid olid veendunud, et inimene ei suuda end kaitsta loodusjõudude eest. Ainult üks vastaja nimetas oma vastuses Jumalat, kuid saatejuht ei reageerinud sellele.
Tänapäeval on tehnika tõepoolest kiiresti arenenud ja võiks loota, et on võimalik üsna täpselt ette prognoosida maavärinaid ja vulkaanipurskeid, et inimesed jõuaksid õigel ajal evakueeruda ja oma elud päästa. Kuid kahjuks need süsteemid ei ole piisavad inimelude päästmiseks nii suurte looduskatastroofide puhul kui ka kohalike väikeste tulekahjude korral. Ja alati peale inimohvritega õnnetusi peetakse suuri nõupidamisi, et leida täiendavaid lahendusi, vältimaks edaspidi traagiliste tagajärgede kordumist. Loomulikult peavad inimesed olema hoolsad ja täitma vastavaid seadusi, et mitte ise endale ning teistele kahju tekitada, kuid ainult sellest ei piisa. Piibel annab meile täiendava lahenduse, millest kahjuks uskmatud inimesed ei taha kuuldagi. Kuid kas kristlased hoolivad sellest alati?
Ps.127,1
"...Kui Issand ei hoia linna, siis valvab valvur ilmaaegu."
Kui me ei tunnista, et kõik selles maailmas sõltub Jumalast, siis me ei ole ka võimelised end kaitsma nii loodusjõudude kui ka muude õnnetuste eest. Ma arvan, et enamus inimesi on kuulnud seda Piibli lugu, kus Jeesus ühe lausega tormi vaigistas ja sellega jüngrid arvatavast uppumissurmast päästis - ja seda siis, kui jüngrid olid omalt poolt kõik teinud ja lootuse kaotanud. Teine lugu räägib Eelijast, kelle palve peale kolm aastat ei sadanud vihma ja siis tema palve peale hakkas sadama. Kui sa arvad, et need on kauged Piibli lood ja kes teab, kas need ikka tegelikult ka selliselt toimusid, siis on kindlasti ka tänapäeval meie hulgas neid, kes võiksid oma kogemustest sarnaseid lugusid jutustada. Minagi võin tunnistada, et minu palve peale sadas ühel ööl korralik vihm ja kastis põuase maapinna.
Miks siis ei taheta tunnistada, et Jumal valitseb maailma ja et inimesed oma uskmatuses teevad selliseid tegusid, mis põhjustavad katastroofe. Sellest võime lugeda ka Piiblist:
1.Ms.13,13
Aga Soodoma mehed olid väga pahad ja patused Issanda ees.
1.Ms.18,20
Siis ütles Issand: "Hädakisa Soodoma ja Gomorra pärast on suur ja nende patud on väga rasked.
1.Ms.18,26
Ja Issand ütles: "Kui ma Soodoma linnast leian viiskümmend õiget, siis annan nende pärast andeks kogu paigale."
1.Ms.18,32
Aga ta ütles: "Ärgu süttigu põlema Issanda viha, et ma veel üksainus kord räägin! Vahest leidub seal kümme?" Ja Tema vastas: "Ma ei hävita kümne pärast."
1.Ms.19,12-13
Ja mehed ütlesid Lotile: "Kes sul veel siin on, väimees ja pojad ja tütred ja kõik, kes sul linnas on, vii siit paigast ära, sest me hävitame selle paiga, kuna hädakisa nende pärast on Issanda ees suur; ja Issand on meid läkitanud seda hävitama!"
1.Ms.19,24-25
Issand laskis sadada Soodoma ja Gomorra peale väävlit ja tuld Issanda juurest taevast ning hävitas need linnad ja kogu ümbruskonna, kõik linnade elanikud ja maa taimestiku.
Panen siia veel ühe teksti, mis räägib otse meile:
Luk.13,1-5
Samal ajal tulid mõned sinna ja jutustasid Jeesusele galilealastest, kelle vere Pilaatus oli seganud nende ohvritega. Ja Jeesus ütles neile vastuseks: "Kas te arvate, et need galilealased olid suuremad patused kui kõik muud galilealased, et nad seda on kannatanud? Ma ütlen teile, ei sugugi, vaid kui teie ei paranda meelt, hukkute kõik nõndasamuti. Või arvate, et need kaheksateist, kelle peale langes Siiloahi torn ja nad ära tappis, olid suuremad võlglased kui kõik muud inimesed, kes Jeruusalemmas elavad? Ma ütlen teile, ei sugugi, vaid kui teie ei paranda meelt, hukkute kõik nõndasamuti."
Pangem tähele eriti seda viimast mõtet selles tekstis: "...vaid kui teie ei paranda meelt, hukkute kõik nõndasamuti."
Kuidas me siis saaksime endid kaitsta loodusjõudude ja muude õnnetuste eest? Vastaksin jällegi Piibli tekstiga:
Ilm.14,7
Ja ta hüüdis suure häälega: "Kartke Jumalat ning ülistage Teda, sest Tema kohtumõistmise tund on tulnud, ning kummardage Teda, kes on teinud taeva ja maa ja mere ja vete allikad!"
Kui me oleme Jumalale sõnakuulelikud, siis oleme Tema kaitse all ja siis me ei näe asjata vaeva enese kaitsmisega, sest Tema ise vaigistab tormi ja hoiab meid ohtude eest. Anna siis end Jumala kaitse alla ja ära karda selles kurjas maailmas, elades Jumalale sõnakuulelikku elu.
Oleks tore, kui sinagi kirjutaksid siia kommentaari aknasse oma kogemuse, kus sinu palve peale on Jumal mõjutanud loodusjõudude tegutsemist.

kolmapäev, 2. märts 2011

Kas riik saab teha inimest õnnelikuks?

Täna küsiti Vikerraadios kuulajatelt: "Kas riik saab teha inimest õnnelikuks?" Küsimus tuli sellest, et Hiinas anti riigiametnikele käsk teha inimesed õnnelikuks. Sellest saab lugeda Delfist: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/hiina-andis-ametnikele-kasu-rahvas-onnelikuks-teha.d?id=41317313
Raadiokuulajad vastasid erinevalt. Mõned arvasid, et igaüks saab ikka ise end õnnelikuks teha ja riik ei saa sellele kaasa aidata. Mõned arvasid, et riik peab looma võimalused, et inimesed saaksid end õnnelikuks teha. Mõned arvasid, et riik üksi saab inimesi õnnelikuks teha.
Mis sind õnnelikuks teeb? Kas saad ise end õnnelikuks teha või vajad kõrvalist abi? Keegi arvas, et raha ei tee inimest õnnelikuks, kuid selle puudumine teeb õnnetuks küll. Inimesed on õnnelikud, kui neil on keegi, kes neist hoolib ja kui on kodu ning töökoht või muu elatusallikas. Mingiks ajaks võivad inimese õnnelikuks teha üsna väikesed asjad.
Mina arvan, et tähtsaim õnnelikkuse alus on inimsuhted. Inimesel võib olla elukoht, töö, palju raha, mille eest saab kõike, mida hing himustab, kuid kui tal pole sõpru, siis see kõik on võimetu teda õnnelikuks tegema. Head suhted teiste inimestega on õnnelikkuse alus ja halvad suhted on õnne lõpp.
Kuid kuidas saavutada teiste inimestega häid suhteid? Kas riik saab siin kaasa aidata? Ma arvan, et saab küll. Kui Hiinas anti riigiametnikele käsk inimesi õnnelikuks teha, siis ma ei tea, kuidas nad seda teevad ja kas neile anti ka juhised, kuidas seda teha. Ma ise kujutan ette, et üks ametnik saab inimesi õnnelikuks teha oma hooliva suhtumisega nendesse ja nende probleemidesse. Hoolivuse vastand on üskõiksus ja kahjuks paljud ametnikud on ükskõiksed. Kuid ärme mõistame kohut ametnike ja üldse teiste inimeste üle. Miks ei võiks õnnelikuks tegemine saada alguse just minu ja sinu juurest. Ma kogesin hiljuti seda, et kõik, mida me teeme teistele, tuleb meile endile mitmekordselt tagasi. See seadus kehtib nii hea kui halva suhtes. Kui sa tahad saada õnnelikuks, siis proovi enne kedagi teist teha õnnelikuks. Piibel õpetab meile: "Armasta oma ligimest, nagu iseennast!" Kui me seda käsku täidame, siis need ligimesed armastavad ka meid.
Piibel räägib meile ka tõelisest õnnest, mis ei lõpe selle eluga. Kord kui Jeesuse õpilased rõõmustasid selle üle, et nad said Jeesuse poolt antud ülesandega hakkama, ütles Jeesus neile: "Ometi ärge rõõmustage sellest, et vaimud teile alistuvad, vaid rõõmustage, et teie nimed on taevasse kirja pandud!" (Lk 10:20)
Kui inimesed otsivad õnne maistest asjadest ja olukordadest, siis see õnn on ajutine. Maine õnn kestab, kuni olukorrad muutuvad, kuid tõeline õnn ei kao kuhugi. Kui su nimi on taevasse kirja pandud, siis jõuad sa ise ka sinna ja siis alles oled tõeliselt õnnelik. Maine õnn on igavese õnne kõrval nii tühine, et see ei tule seal enam meeldegi. Miks me siis näeme vaeva asjadega, mis meile igavest õnne ei kindlusta. Kuid käsu "Armasta oma ligimest, nagu iseennast" täitmine on taevase õnne üks alus.
Niisiis tehkem üksteist õnnelikuks ja kindlustagem endale ka igavene õnn. Seda ei saa ükski riik meie eest teha. Seda peame ise otsustama. Jumalariigi Valitsus otsustas saata Jeesuse meid õnnelikuks tegema, kuid kas me õnnelikuks ka saame, sõltub meist endist. Tee õige otsus ja võta vastu tõeline õnn. See ei välista ka maisest õnnest osa saamist.

kolmapäev, 23. veebruar 2011

Ka sinul on Kaitseingel

Mulle meenub üks lause inglite kohta ühest ammu nähtud filmist: "Inglid ootavad pikas järjekorras, et teenida neid, kes abi vajavad." Piiblis on kirjutatud inglitest 292 salmis ja lisaks kaitseinglitest veel kolmes salmis. Kuna kaitseinglitest on kirjutatud Taanieli raamatu 10. peatükis kui riikide kaitseinglitest, siis võiks arvata, et igal inimesel polegi oma kaitseinglit, sest Piibel ju neid selliselt ei nimeta. Kuid ma arvan, et pole vahet, kas igal inimesel on oma kaitseingel või on inglid tõepoolest taevas pikas rivis ootamas, et vajadusel kohe järjest minna aitama neid, kes abi vajavad. Piiblis on lugu sellest, kuidas prohvet Eliisa jäi koos oma teenriga süürlaste piiramisrõngasse.
2.Kun.6,15-17
"Kui jumalamehe teener hommikul vara üles tõusis ja välja läks, vaata, siis oli linna ümber sõjavägi, hobused ja vankrid. Ja ta teener ütles temale: "Oh häda, mu isand, mis me nüüd teeme?" Aga ta vastas: "Ära karda, sest neid, kes on meiega, on rohkem kui neid, kes on nendega!" Ja Eliisa palvetas ning ütles: "Issand, tee ometi ta silmad lahti, et ta näeks!" Ja Issand tegi poisi silmad lahti ja too nägi, ja vaata, mägi oli täis tuliseid hobuseid ja vankreid ümber Eliisa."
Kui nüüd mõelda, et igal inimesel on ainult üks kaitseingel, siis antud juhul oli Eliisat ja tema teenrit kaitsemas terve inglite armee. Taanieli 10. peatükis aga on tegemist looga, kus üks kaitseingel kaitseb tervet riiki. Siit võime kindlalt järeldada ainult seda, et üks ingel saab meie kaitsmisega hakkama küll, sest ta pole inimene ja ta pole sellest maailmast, kus elame meie. Vahel on juhtunud, et ingel võtab endale inimesekuju ja tuleb ning kaitseb hädasolijat inimesena. Et tegemist oli ingliga, selgub sellest, et ta ilmus ootamatult ei tea kust ja peale päästmist kadus sama ootamatult. Teinekord ingel kaitseb hädasolijat nähtamatuna.
Mina ei ole seni kohtunud ühegi ingliga, kes oleks võtnud endale inimkuju - vähemalt ma ei tea seda - kuid ma olen tunnetanud Jumala kaitset ja juhtimist. Uskmatu inimene nimetab seda juhuseks ja saatuseks. Mina uskusin ka enne usklikuks saamist saatusesse. Nüüd ma tean, et kogu mu elu on Jumala kontrolli all. Esimest korda ma tunnetasin Jumala kaitset siis, kui ma veel ei olnud päris usklik, aga olin juba kohtunud neiuga, kellest peagi sai minu abikaasa. Eriliselt ma tunnetasin kaitset siis, kui me sõitsime koos autoga. Hiljem olen mitmeid kordi kogenud Jumala kaitset ja juhtimist oma elus.
Hiljuti lugesin Delfist artiklit, kus oli kirjeldatud erinevaid juhtumeid, milles asjaosalised pääsesid erinevatest olukordadest üleloomulikul viisil. Selle loo kommentaarides kirjutati neid lugusid veelgi lisaks. Samas oli ka selliseid kommentaare, mis tegid tühjaks igasuguse üleloomulikkuse, nimetades kõike saatuseks ja õnnelikuks juhuseks. Kui need inimesed näeksid enda ees inglit, nagu nägid Eliisa ja tema teener tervet inglite armeed, siis nad arvatavasti nimetaksid seda hallutsinatsiooniks. Kui nad kuulevad oma peas nõuannet, siis arvavad, et see on nende oma mõte. On ka inimesi, kes usuvad, et neid mõjutab mingi jõud kosmosest, kuid nad ei ole nõus Teda Jumalaks tunnistama. Jutustan siin ühe loo, mis välistab oma mõtte võimaluse.
Kord sõitsin autoga ja enne ühte järsemat kurvi tuli mulle pähe mõte, et siin kurvis tuleb mulle vastu veoauto tagurpidi ja veel minu sõidurajal. Tol ajal kasvas võsa tee ääreni ja kurvi taha ei näinud midagi. Ma sõitsin paraja kiirusega ja kui ma poleks selle hoiatuse peale jalga piduripedaalile pannud, siis arvatavasti ma oleks selle veoautoga kokku põrganud. Kuid tänu sellele, et Jumal mind hoiatas ja et ma sellele reageerisin, sain oma auto pidama ja õnnetus jäi ära. Kuna mul polnud enne ega pole ka hiljem veoauto kurvis tagurpidi vastu tulnud minu sõidurajal, siis ma ei saa seda hoiatust kuidagi muud moodi seletada, kui et see mõte tuli minu pähe Jumala käest. Kuidas saab ise tulla millegi sellise peale just õigel ajal? See oleks suurem ime kui see, et mõte tuli Jumala käest. Kui ma siis autost väljusin ja läksin veoautojuhiga rääkima, tuli välja, et ta tahtis seal kurvis ringi pöörata. Ma sain ka teada, et Jumal oli hoiatanud tema kaasreisijat, et see läheks välja vaatama, et keegi  tagant ei tuleks ja õnnetust ei juhtuks. Kuid ta ei läinud välja vaatama. Kui mina ka ei oleks sellele mõttehäälele kuuletunud ja oleks juhtunud õnnetus, siis oleks nii mõnigi hiljem parastanud: "Kus see Jumal siis oli, et Ta lasi sellel juhtuda. Võib-olla Ta oli kusagil mujal või magas." Täpselt selliseid kommentaare võis hiljuti Delfist lugeda.
Pidage meeles, et inglid ootavad pikas järjekorras, et aidata neid, kes abi vajavad ja lasevad end aidata. Seepärast tuleb õppida Jumalat tundma. Tuleb õppida ära tundma Jumala häält paljude häälte hulgast. Sinu Kaitseingel käib sinu kõrval ja püüab sind hoida ohtude eest, kuid kas sa ka saad hoitud, sõltub tihti sinu kuulekusest.
Kui sul on kogemusi kaitseingliga, siis kirjuta. Kui on küsimusi, siis küsi.

teisipäev, 22. veebruar 2011

Minu lapsepõlve igatsus täituski

Kui ma olin kuni kümne aasta vanune, siis ma igatsesin, et keegi avastaks või leiutaks sellise ravimi, mida sisse võttes inimene ei sureks, vaid elaks igavesti. Ma ei tea, kust selline igatsus minu sisse tuli, kuid see oli olemas. Ma ei teadnud, et võimalus igavesti elada on täiesti olemas. Me elasime koos vanaemaga, kes oli usklik, kuid arvatavasti oli tal keelatud lapselastele oma usust rääkida. Kuid ma usun, et ta palvetas meie eest. Mina leidsin enda jaoks Jumala 23 aastaselt, kui mind juhiti kokku uskliku tütarlapsega, kellest sai minu abikaasa. Siis ma sain teada, et Jumal on loonud inimesed igavesti elama, kuid siiski oli esimestel inimestel võimalus valida, kas igavene elu või surm. Oma valikut pidid nad näitama kas kuulekusega Jumalale või siis Tema keelust üle astumisega. Kuna esimesed inimesed andsid järele patu algatajale ja astusid üle Jumala keelust, siis sellega nad valisid surma. Jumal mõistis, et inimesed tegid seda petmise tulemusena ja kuna nad kahetsesid oma tegu, siis Ta andis inimestele veel ühe võimaluse valida igavese elu ja surma vahel. Ta andis neile tõotuse Päästja tulekust ja nad uskusid Temasse.
Gal.4,4-5
"Aga kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja, kes sündis naisest, sündis Seaduse alla, lahti ostma seadusealuseid, et me saaksime pojaseisuse."
Joh.3,16
"Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes Temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu."
See ongi see imeravim, mis kindlustab igavese elu igale inimesele, kes usub Jumala Pojasse Jeesusesse Kristusesse.
Nii ma võingi öelda, et minu lapsepõlve igatsus on täitunud. Kuigi me elame veel patuse maa peal, kus võime iga päev kuulda ja näha surma tegutsemist, on väga paljud inimesed leidnud endale igavese elu lootuse Jeesuse Kristuse läbi. Me teame, et Jeesus tuleb peagi oma rahvale järele, et viia meid koju. Me ei tea, kus see uus kodu täpselt asub, kuid me teame, et Jeesus ise valmistas meile selle kodu.
Joh.14,1-3
"Teie süda ärgu ehmugu! Uskuge Jumalasse ja uskuge minusse! Minu Isa majas on palju eluasemeid. Kui see nõnda ei oleks, kas ma siis oleksin teile öelnud, et ma lähen teile aset valmistama. Ja kui ma olen läinud ja teile aseme valmistanud, tulen ma jälle tagasi ja võtan teid kaasa enese juurde, et teiegi oleksite seal, kus olen mina."
Taeva ja maa Loojal Jumalal on oma loodu vastu nii suur armastus, et ta viib meid sinna, kus Ta ise on. Selles blogis ma tahan ka edaspidi kirjutada meie Looja armastusest, mida Ta väljendab meie suhtes iga päev meie elus.
Kui sul on sellel teemal küsimusi, siis kirjuta mulle.