Kas sa oled päästetud?

Kas sa oled juba lugenud Bill Liversidge´i raamatut "Võit Jeesuses"? Ma just lugesin selle ühe hooga läbi. Algul tundus keeruline jutt ja mõtlesin, et loen läbi ning viin kirikusse tagasi, aga pärastpoole see tunne kadus. Mõtlesin isegi, et kui hakkaks uuesti otsast peale, kas siis tekiks sama tunne, nagu esimesel korral. Lõpuks aga veendusin, et see on väga hea raamat ja vähemalt kõik kristlased võiksid selle läbi lugeda.
Kuid ma ei hakka siin seda raamatut kommenteerima. Ma küsin küsimuse, mille kohta ilmus kord ajakirjas "Meie Aeg" artikkel, mille autor väitis, et sellist küsimust ei tohi küsida, kuna see tekitab piinliku olukorra. Küsimus on: "Kas sa oled päästetud?"
Kas me peaksime sellele mõtlema või peaksime seda vältima? Tavaliselt me tahame vältida selliseid küsimusi, millele me ei oska kindlalt vastata ja mis seetõttu tekitavad tõepoolest ebamugava olukorra. Kord ühel seminaril küsiti ühelt välismaa pastorilt, kas ta on kindel, et ta saab igavese elu. Ta vastas, et ta loodab seda, kuid ta ei ole selles kindel. See vastus pani mind mõtlema, millest siis oleneb see, kas me saame igavese elu või mitte. Ma leidsin, et Jumal on omalt poolt kõik teinud selleks, et iga inimene saaks igavese elu. Johannese 3:16 on kirjutatud: "Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes Temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu." Ja Paulus kirjutab roomlastele 10:9-10: "Kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand, ja oma südames usud, et Jumal on Ta üles äratanud surnuist, siis sind päästetakse, sest südamega usutakse õiguseks, suuga aga tunnistatakse päästeks."
Niisiis Jeesus suri meie asemel meie poolt tehtud pattude eest ja sellega Ta kinkis meile elu Tema poolt elatud patuta elu eest. Igavene elu on meile Jumala kingitus, täiesti muidu, Tema armust. Selles seisnebki hea sõnum igale inimesele. Jumal kinkis meile igavese elu Kristuses Jeesuses. Nüüd meil tekib küsimus: kuidas me saame selle kingituse vastu võtta? Vastus oli juba loetud salmides: uskudes Jeesusesse, Jumala Pojasse. Uskudes, et Tema päästab. Kuid me peame ju pühaks saama. Me peame valmistuma Taevariigi jaoks ja saama Jeesuse sarnaseks. Me peame saama täiuslikeks jne. Jah, nii see on tõepoolest, kuid meie päästetud saamine ei olene meie tegudest. Meid päästetakse ainult Jumala armust, sest Jumal on Armastus ja Ta armastab meid nii palju, et Ta saatis oma Poja meie eest surma. Kuid meie pääsemiseks peavad olema ka need loetletud tingimused täidetud. Samas me peame tunnistama, et me ei ole võimelised neid täitma. Kuid ka selle osa täidab Jeesus meie sees meie asemel, kui me laseme Tal seda teha. Probleem ongi sageli selles, et me ei lase Jumalal end muuta, vaid tahame sellega ise hakkama saada. Sellisel juhul me loodame, et ehk Jumal arvestab meie püüdlustega ja kingib meile igavese elu. Teinekord jälle juhtume lugema, et me peame olema Kristuse sarnased, täiusliku iseloomuga ja siis meie lootus igavest elu saada hakkab kõikuma. Nii me kardamegi küsimust päästetud olemise kohta. Kuid kui me loovutame endi iseloomu täiustamise töö Jumala hoolde iga päev, siis võime olla muretud, sest Tema saab sellega hakkama.
Nii ma siis leidsingi, et kuna Jumal on omalt poolt kõik teinud meie päästmiseks igavesest hukatusest ja kuna Ta tegutseb meie juures iga päev, et meid täiuslikeks muuta, siis oleneb ainult meist, kas me tahame igavest elu vastu võtta ja kas me laseme end igavese elu jaoks valmistada. Kui ma nüüd seda teades ütlen, et ma loodan, aga ei tea, siis sellega ütlen justkui seda, et ma pole kindel, kas ma ikka tahan igavest elu saada. Kui ma aga otsustan, et ma tahan ja võtan Jumala pakkumise vastu Jeesuse kaudu, siis ma olen päästetud ja mitte keegi ega miski ei saa seda takistada. Jumal on võitnud ja kui ma Tema pakkumise vastu võtan, siis võin julgelt öelda, et olen päästetud.
Muretse omale raamat "Võit Jeesuses" ja loe sealt sellest teemast pikemalt. Ja usu Jeesusesse, sest võit tuleb Tema kaudu!